200X veesurvet vähendav ventiil
200X survet vähendav või nn stabiliseerimisventiil (reguleeritav rõhualandusventiil) koosneb peaventiilist, juhtventiilist, nõelventiilist, kuulventiilist,
mikrofilter ja manomeeter hüdraulilise juhtühendussüsteemi moodustamiseks. Kasutamisel suudab klapp pärast väljundrõhu seadistamist automaatselt säilitada stabiilse väljalaskerõhu.
Ujukklapi ehitus
| Kehaosad | Materjal |
| Kere, Bonnet | Kõrgtugev malm, WCB |
| Iste/ketas | Legeeritud messing |
| Diafragma | NBR, N-HEA |
| Tihendusrõngad | NBR |
| Võll/vars | 2Cr13 |
| Kevad | 50CrVA |
| Nõelventiili | Messing. Pronks, Roostevaba teras |
| Kuulkraan | Messing. Pronks, Roostevaba teras |
| Ujukpall | Messing, roostevaba teras |
| Mikro. Kurn | Roostevaba teras |
Töörõhu reguleerimise ulatus
| Surve | Shelli test | Tihendi test | Sisselaske reiting | Väljalaskeava | Keskmine | Temperatuur |
| PN10 | PN15 | PN11 | PN10 | Pulk 0,9-8 | Vesi | 0-80 ℃ |
| PN16 | PN24 | PN17.6 | PN16 | Baar 1,0-12 | ||
| PN25 | PN37.5 | PN27.5 | PN25 | Pulk 1,5-16 |
Tulemuslikkus
Rõhu alandamise klapp on ventiil, mis vähendab sisselaskerõhku reguleerimise kaudu teatud nõutava väljundrõhuni ja tugineb keskkonna enda energiale.
et hoida väljalaskerõhk automaatselt stabiilsena. Vedelikumehaanika seisukohalt on rõhualandusklapp drosselelement, mille lokaalset takistust saab muuta,
st muutes drosselpiirkonda, voolukiirust ja vedeliku kineetilist energiat, mille tulemuseks on erinevad rõhukadud, et saavutada dekompressiooni eesmärk.
Seejärel tuginege juhtimis- ja reguleerimissüsteemi reguleerimisele, et tasakaalustada ventiilijärgse rõhu kõikumisi vedrujõuga, nii et ventiilijärgne rõhk
jääb konstantseks tolerantsivahemikus.
Tootenäitus
1. Veesurvet vähendava klapi kärpimine
2. Juhtventiili skeem ja vedru
3. Kapott, sise- ja välispind FEB kate Min. 300 mikronit.
4. Töörõhu alandamise ventiili kokkupanek
5. Ujuv juhtventiil
6. Rõhu alandamise klapi komplekt
Rõhu alandamise ventiil on ventiil, mis vähendab sisselaskerõhku reguleerimise kaudu teatud nõutava väljundrõhuni ja tugineb keskkonna enda energiale, et hoida väljalaskerõhku automaatselt stabiilsena. Vedelikumehaanika seisukohalt on rõhualandusklapp drosselelement, mille lokaalset takistust saab muuta, st muutes drosselala, voolukiirust ja vedeliku kineetilist energiat, mille tulemuseks on erinevad rõhukadud, et saavutada dekompressiooni eesmärk. Seejärel toetuge juht- ja reguleerimissüsteemi reguleerimisele, et tasakaalustada ventiilijärgse rõhu kõikumisi vedrujõuga, nii et klapi järelrõhk jääb tolerantsivahemikus konstantseks.
Veevoolul läbi rõhualandusklapi on suur rõhukadu, kuid üldiselt on see siiski energiasäästlik, kuna vähendab vee raiskamist, muudab süsteemi voolujaotuse mõistlikuks ning parandab süsteemi paigutust ja töötingimusi. Kasutamise, reguleerimise ja hooldamise mugavuse huvides tuleks rõhualandusventiil üldjuhul paigaldada horisontaalsele torujuhtmele
